Sõbrad-kaaslased
Tütar Astraea mälestuste kohaselt oli Aleksander Sibula tutvusringkond lai, sinna kuulusid peaaegu kõik kaasaegsed haridus- ja kultuuritegelased.
Sibula Viljandis veedetud aastaid (1910–1916) ilmestas kõige enam sõprus Viljandi Teataja kaastöölise Eduard Schönbergiga (1885–1944). Schönberg oli tollal põhikohaga Viljandi Tütarlastegümnaasiumis eesti keele õpetaja. 1910. aastal oli trükis ilmunud tema esimene raamat, jutukogumik „Põua välgud”, sama aasta kevadel oli Schönberg osalenud karskusseltsi „Vabadus” juurde Viljandi Esimese lugemisringi loomisel. Schönbergi ja Sibula kultuurialane koostöö Viljandi seltsitegevuses algas kohe pärast meeste tutvumist (augustis 1910).
Käsikirjalises artiklis „Minu esimesed sammud raamatukoguhoidjana” on Aleksander Sibul meenutanud, et Schönbergi ettepanekul tegid nad koos pikki jalutuskäike Viljandi ümbruses, kus sai muuhulgas kokku lepitud, et A. Sibul võtab osa Viljandi lugemisringi raamatute korrastustööst. Lisaks raamatukogu korrastamisele hakkasid nad organiseerima rahvalikke ettelugemisõhtuid, koostöös teiste seltsidega korraldas lugemisring ka raamatupidamis- ja populaarteaduslikke kursusi. [1]
Esimese maailmasõja puhkedes mobiliseeriti Eduard Schönberg tsaariarmeesse, hiljem suundus mõneks ajaks Soome. 1916. a lõpul sõitis Schönbergi kutsel Helsingisse ka Aleksander Sibul.
Aastast 1922 oli Eduard Schönberg Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Lisaks sellele asutas ta 1927. aastal koos abikaasaga kirjastuse Valik, mille eesmärgiks oli anda välja väärtkirjandust. E. Schönberg on kuulunud ka Eesti Kirjanduse Seltsi eestseisusesse. Usutavasti hukkus ta 1944. aasta sügisel Rootsi põgenemisel. [2]
Viljandi-päevil tutvus Aleksander Sibul ka maalikunstniku ja kirjaniku Jaan Vahtraga, kirjanik Hugo Raudsepaga ja raamatukaupmees Jaan Leokesega.
Raamatukogu juhatajana olid Aleksander Sibulal tihedad kontaktid Eduard Hubeliga (Mait Metsanurk).
Lähemasse sõprusringi kuulusid A. H. Tammsaare ja kirjanik-arvustaja-kirjastaja Bernhard Linde, kellega oli ta tutvunud juba Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis õppides.
Bernhard Linde (1886–1954) oli Aleksander Sibula klassikaaslane. Tihedam läbikäimine tekkis nende vahel 1920ndate alguses. Küllap Sibula mõjutusel sai Lindest 1923. aastal Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tegus liige. Ajakirjas „Raamatukogu” ilmus mitmeid tema kirjutisi. Esimeses ajakirja „Raamatukogu” numbris 1923. aastal võib lugeda aga huvitavat lõiku Bernhard Linde kohta:
Tallinna kohta on suurem isiklik raamatukogu Bernhard Lindel, milles leidub üle kümne tuhande ande, nende hulgas rida haruldasi raamatuid kunstide alalt ja mitmed Eesti vanemad raamatud, mõned Kreutzvaldi ja Fählmanni autograafidega.
Mõned Linde sissekirjutusega raamatud asuvad praegu Tallinna Keskraamatukogus.
Anton Hanseniga (1878–1940) puutus A. Sibul esmalt kokku Tartus õppides, uuesti kohtusid nad 1921. aastal Tallinna Linna Raamatukogus.
Edasi meenutab Aleksander Sibul:
Esialgu käis Tammsaare raamatukogus harva, sest neil aastail sai raamatukogu kasutada ainult lugemissaalis. Kui 18. nov 1923 algas raamatute kojulaenutamine ning Tammsaare ennast järgmisel aastal laenajaks registreeris, tihenesid tema käigud ja olid ajuti väga sagedased, peaaegu igapäevased. Suhtlemine Tammsaarega muutus aastate jooksul ikka tihedamaks, sõbralikumaks ja usalduslikumaks. Aja jooksul kujunes Tammsaarel kombeks raamatukogu külastamise või linnas käimise puhul minu kabinetti sisse astuda, et vestelda, vahetada informatsiooni ja mõnikord ka nõu pidada. /.../ Arutlused ja vestlused kestsid ikka tundi poolteist või kaks, vahel koguni kauemgi. [3]
1925. aastal palus Tammsaare, et A. Sibul soovitaks talle lugemiseks head kirjandust. Sealtpeale koostaski Sibul Tammsaarele regulaarselt 12–15 nimetusest koosnevaid loetelusid, peamiselt raamatukokku saabunud kaasaegsest väliskirjandusest. Selline soovitustegevus kestis Tammsaare elu lõpuni. Anton Hansen oli Bernhard Linde lähedane sõber ja aeg-ajalt said kolm treffneristi Sibula kabinetis kokku.
B. Linde meenutab:
... ja samas kabinetis kohtusime vägagi sageli ning siis venis kirjanduslik vestlus juba meie kolme, A. H. T., A. Sibula ja minu vahel tunni või kahegi pikkuseks. Siiramaid ja avameelsemaid arvamisi avaldas siis kadunu, aga ka ainult siis, kui koos oldi vaid kolmekesi. Tuli aga veel keegi kabinetti, vaikis A. H. T. jalamaid. Meenub juhus nädalapäevad enne kirjaniku surma: vestlesime kolmekesi A. Sibula ametikabinetis ja sisse tuli Mait Metsanurk ning kadunu juhtis meie teema kohe mujale, mida ka M. Metsanurk vist märkas ning kiirelt lahkus. [4]
Kolmekesi kohtuti ka väljaspool kabinetti. A. Sibul meenutab:
Kodanluse ajal moodi läinud kohvikukultuuri harrastajaks Tammsaare ei olnud, kuid ei keeldunud sõprade seltsis sinna tulemast. Nii oleme mõnel korral suvel kolmekesi (Tammsaare, B. Linde ja mina) vabaõhukohvikus käinud. Kohvi asemel eelistas Tammsaare teed juua ja leppis tavaliselt kerge saiakese või koogiga. [5]
Väga kauaaegne oli koostöö Helene Johaniga (1903–1999). Iseseisvusaastail saadi kokku peamiselt raamatukoguhoidjate kongressidel ja kursustel, kus nad olid lektoriteks. 1944. aasta sügisel sai H. Johani Riikliku Raamatukogu direktoriks. Erimeelsuste tõttu poliitikas eriti tihedat läbikäimist H. Johaniga polnud. Läbikäimine tihenes jällegi 60. aastate lõpust alates. Siis külastas Johani sageli Aleksander Sibulat, jututeemad olid enamasti ametialased. Tallinna Pedagoogilises Instituudis raamatukogunduse kateedris töötades saatis Helene Johani tudengeid A. Sibula juurde diplomitööks materjali koguma, käisid ka üliõpilaste grupid. [6]
1. Kattai, Hillar. Alusepanijad. – Tee Kommunismile, 1986, 27. november, lk 3.
2. Talts, Mait. Eduard Schönberg tegi esimese lugemisringi. – Sakala arhiiv, 2005, 19. veebruar.
3. Sibul, Aleksander. Tammsaare Tallinna Keskraamatukogu lugejana. – Mälestusi A. H. Tammsaarest. Tallinn : Eesti Raamat, 1978, lk 264.
4. Linde, Bernhard. A.H. Tammsaare oma elu tões ja õiguses. Tartu : Ilmamaa, 2007, lk 180–181.
5. Sibul, Aleksander. Jooni Tammsaare isikust ja tema elust. – Mälestusi A. H. Tammsaarest. Tallinn : Eesti Raamat, 1978, lk 295.
6. Sibul, Astraea. Lehekülgi mäluraamatust. – Videvik, 2000, 4. august, lk 5.