Ühiskondlik tegevus
Oma raamatukogu juhtimise kõrval tegeles Aleksander Sibul aktiivselt Eesti raamatukogunduse arendamisega. Ta oli esimese eestikeelse raamatukogunduse käsiraamatu autor (ilmus 1926), üks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutajatest ja selle kauaaegne esimees (1923–1928, 1931–1940), üle kümne aasta ajakirja Raamatukogu toimetaja (alates 1929 kuni ajakirja sulgemiseni 1940. aastal).
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing asutati 24.–25. veebruaril 1923. a Tallinna Keskraamatukogu ruumides toimunud I üleriigiline raamatukoguhoidjate kongressil, esimeheks valiti Aleksander Sibul.
Helene Johani meenutab:
Esmakordselt kohtasingi temaga kongressil. Ta kujutas endast pikakasvulist, sihvakat, mehise rühi, korrektse välimuse ja tasakaaluka loomusega isiksust. Sel ajal käis ta oma kolmekümne kaheksandat eluaastat. Koosolekut juhatas ta tagasihoidliku, malbe häälega, kuid selge ja kindla kõnelemisviisiga. Nii esines ta ikka sadadel koosolekutel ja kursustel. /…/ Aleksander Sibula mõttelaadi selgus ja range loogika ning loomuomane delikaatsus suutis inimesi virgutada vabatahtlikule ülesannete täitmisele. Sellest ajast peale oli mul tihe läbikäimine Aleksander Sibulaga. [1]
Põhikirja järgi sai Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ülesandeks raamatukogunduse edendamine, raamatukoguhoidjate kutsehariduse tõstmine ja nende kutsehuvide kaitsmine. A. Sibula juhitud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing korraldas 1923–1940 raamatukogutöötajatele 9 üleriigilist kongressi ja raamatukogupäeva. Koos Läti ja Leedu kolleegidega toimusid kongressid 1930. aastal Riias, 1935. aastal Tallinnas ja 1938. aastal Kaunases. [2]
Aleksander Sibul on olnud kõige hõivatumaks lektoriks Eesti eri paigus aastatel 1924–1940 toimunud raamatukogunduse kursustel. Teadaolevate andmete kohaselt oli ta loengupidajaks ühtekokku 25 kursusel. Suurt osa tolleaegsete rahvaraamatukogude juhtidest võib pidada Sibula õpilasteks. Aleksander Sibul tegeles ka kursuste organiseerimise ja lektorite leidmisega. [3] Raamatukoguhoidjate kursusi korraldas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, ainelised kulud kandis Haridusministeerium. [4] Kõik põhilised lektorid olid ühtlasi ERÜ aktiivsed tegelased. [5] ERÜ esindajana võttis A. Sibul osa raamatuaasta eestseisuse ja peakomitee tööst (1935–1936).
A. Sibula sulest on ilmunud hulgana artikleid raamatukogunduse alalt nii ajalehtedes kui ajakirjades. Aleksander Sibul oli vabaharidustööga tegeleva Eesti Haridusliidu liige. Ta jõudis kuuluda liidu nõukokku, juhatusse, õppetöö toimkonda ja liidu ajakirja Areng toimetusse. [6]
Aleksander Sibul osales Haridusministeeriumi juures tegutsenud Raamatukogude Komisjoni töös selle tegevuse algusest lõpuni (1930–1940). Komisjoni põhitöö oli avalikele ja kooliraamatukogudele soovitatavate raamatute nimekirja koostamine. [3]
Aastast 1937 oli Aleksander Sibul Tallinna Linnaametnike Ühingu esimees. Aleksander Sibul oli Tallinna Linnateenijate Meeskoori esimees 1938. aastast. 1938. a omistati A. Sibulale Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk. [7]
Tütar Astraea on kirjutanud:
Aleksander Sibul oli tagasihoidliku, tasakaaluka ja vastutuleliku iseloomuga. Ja ka talle tuldi vastu, kui ta seda palus. Vaatamata oma tagasihoidlikule iseloomule muutus ta võitlejaks, kui tuli võidelda haridus- ja kultuuripõllul esinevate väärnähtuste vastu ning nõuda eluõigust vajalikele reformidele. Sel puhul avaldas ta kirjutisi ning võttis agaralt sõna. [8]
Ühingukaaslane Helene Johani on kirjutanud:
Osava organisaatorina ja tähelepanelikuna inimeste suhtes, võttis ta heameelega kuulda ka teiste arvamusi. [9]
1. Johani, Helene. Raamatukoguhoidjate ühing oli mu kool. – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 1989. Tallinn: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, 1990, lk 100–101.
2. Aleksander Sibul ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ). – Tallinna Keskraamatukogu 1907-2007. Tallinn : Tallinna Keskraamatukogu, 2007, lk 36.
3. Aasmets, Marje. Aleksander Sibul kultuuritegelasena. – Raamatukogu, 1994, nr 6, lk 24.
4. Sibul, Aleksander. Avalikud raamatukogud Eestis. – Fenno Ugrica V B. Tallinn, 1936, lk 7.
5. Aasmets, Marje. Raamatukoguharidus Eestis 1918-1940. – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 1994. Tallinn: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, 1995, lk 66.
6. Kahest vaiksest töömehest vabaharidustöö alal: Aleksander Sibul: 15 aastat Tallinna linna keskraamatukogu juhataja. – Areng, 1936, nr 1, lk 19–20.
7. KM EKLA, f 193, m 117:1. (Eluloolised andmed „Eesti avalikud tegelased“ 2. trüki jaoks, 1938).
8. Sibul, Astraea. Lehekülgi mäluraamatust. – Videvik, 2000, 21. juuli, lk 6.
9. Johani, Helene. Aleksander Sibula juubeliks. – Sirp ja Vasar, 1974, 1. november, lk 13.