Iseseisvusjärgses Tallinna Keskraamatukogus
Okupatsioonide ja sõja tagajärjed raamatukogule olid rasked. Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) kõrvaldati keskraamatukogust üle 13 000 köite, peamiselt nõukogude kirjandust ja juudi autorite teoseid. 9. märtsil 1944, Tallinna pommitamise ajal, sai keskraamatukogu hoone tabamuse. Maja aknad purunesid ja sisselennanud sädemetest puhkes tulekahju, mille tagajärjel hävines üle 20 000 köite. Lisaks kaotas raamatukogu märkimisväärse koguse raamatuid, mis olid lugejate käes ja hävisid koos nende kodudega.
Nõukogude korra ajal langesid Tallinna Keskraamatukogult üle-eestilise raamatukogu ülesanded, teda kujundati tavaliseks rahvaraamatukoguks. Alates 1949. aastast lõpetati arhiivraamatukogu tegevus ja 40 000 eksemplarini kasvanud kogu jagati laiali. Likvideeriti muusikakogu. Tallinna Keskraamatukogu aruandes on kirjas, et ajavahemikul 1945–1949 on fondi ümberkorraldamise tõttu kustutatud raamatukogus 74 721 raamatut. [1]
Keelatud kirjandust avastati ja kõrvaldati ka keskraamatukogu harukogudest. Raamatukogusse võeti tööle hulk kesiste teadmiste, aga selle võrra suurema poliitilise pagasiga inimesi, kelle peamiseks ülesandeks oli õige poliitilise suuna jälgimine. Personali valikul polnud direktoril eriti sõnaõigust. Aastatel 1946–1949 alustas tööd viis haruraamatukogu, loodi juurde uusi osakondi, töötajate arv kasvas. Palju aega kulutati raamatupropagandale. [2] Keskraamatukogu hoone keldriruumides hoiti keelatud kirjandust. Sinna toodi ka Läände põgenenutest maha jäänud raamatuid, mille üleandmisega viivitati viimase võimaluseni. [3] 1950. aasta oli haritlaste tagakiusamise kõrgaeg Eestis. Aleksander Sibul vallandati raamatukogu direktori ametikohalt 1950. aasta augustis ja tõsteti järgmise aasta suvel ametikorterist välja.
Ajad muutusid peale Stalini surma ja Keskraamatukogu töötajad võisid taastada aktiivse suhtlemise endise direktoriga ning taas väärtustada tema poolt tehtut. 1957. aastal kutsuti Aleksander Sibul raamatukogu 50. aastapäeva tähistamisele. Alates 1964. aastast peeti A. Sibula juubelisünnipäevi Keskraamatukogus.
Aleksander Sibula küllalt pikk pensioniaeg möödus sisukalt ja tegevusrohkelt. [4] Ta andis huvilistele nõu raamatukogualastes küsimustes, temalt said abi üliõpilased diplomitööde tegemisel. A. Sibul suhtles aktiivselt haridus- ja kultuuritegelastega.
Tema pensionipõlve peatööks sai mälestuste kirjapanek A. H. Tammsaarest. Trükis ilmusid need aastatel 1963–1975 ajakirjas Keel ja Kirjandus ning 1978. a kogumikus „Mälestusi A. H. Tammsaarest” (koostaja Eerik Teder). [5]
1975. aastal kõlas eetris saade „Vana raamatukoguhoidja jutustab”, kus Aleksander Sibul ja Eerik Teder Tammsaarest ja Tallinna Keskraamatukogust räägivad.
Oma süsteemse mõtlemise ja haruldase mälu säilitas A. Sibul elu lõpuni. [6] 1960ndate teisel poolel hakkas talle muret tegema nägemise nõrgenemine, mis aastatega süvenes nägemise kaotuseks.
Aleksander Sibula viimaseks esinemiseks jäi 1981. a raadiosaade „Kirjutamata memuaare”.
Aleksander Sibul suri 1981. aasta 5. novembri varahommikul, olles just eelmisel päeval saanud 97-aastaseks. Ta saadeti viimsele teekonnale oma raamatukogust.
Aleksander Sibul puhkab Pärnamäel abikaasa Leena kõrval.
Aleksander Sibulal ei teostunud plaan jäädvustada kirjalikult oma tegevus Keskraamatukogus. Tütar Astraea (1924–2013) pani isa eest kirja meenutused Keskraamatukogu arendamisest, täiendades neid oma mälestustega.
1984. aastal avati Aleksander Sibula sünnikohas Varal mälestuskivi. 2014. aastal, Aleksander Sibula 130. sünniaastapäeval paigaldati kivi lähedale mälestuspink ja infotahvel.
2004. aastal asutas Tallinna Keskraamatukogu Aleksander Sibula stipendiumi.
Aleksander Sibula sünnikohta Sookalduse külas tähistab kevaditi kollane nartsissiväli — seal asub looduslik kollase nartsissi kasvukoht, mis on kaitse all alates 1964. aastast.
1. Lotman, Piret. Arhiivkogu hävimise lugu. – Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn : Tallinna Keskraamatukogu, 2007, lk 123, 125.
2. Tallinna Keskraamatukogu 1907–1995. Tallinn : Tallinna Keskraamatukogu, 1997, lk 20–21.
3. Sibul, Astraea. Lehekülgi mäluraamatust. – Videvik, 2000, 21. juuli, lk 5.
4. Johani, Helene. Aleksander Sibul. (Nekroloog). – Keel ja Kirjandus, 1982, nr 1, lk 55.
5. Teder, Eerik. Aleksander Sibul 90. – Keel ja Kirjandus, 1974, nr 11, lk 702.
6. Sibul, Helle. Minu mälestused sõjajärgsest raamatukogust. – Tallinna Keskraamatukogu 1907–2007. Tallinn : Tallinna Keskraamatukogu, 2007, lk 110.